1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühingu nimi on „Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing”, edaspidi Ühing.
1.2. Ühingu asukoht on Tallinn.
2. Ühingu eesmärgid
2.1. Ühingu tegevuse eesmärgid on:
2.1.1. suurendada ühiskonna huvi energeetika vastu; hankida ja edastada elektrienergia ja kaugkütte alast teavet; aidata edendada efektiivset ja keskkonnasõbralikku energia tootmist ja kasutamist;
2.1.2. arendada koostööd Ühingu liikmete vahel;
2.1.3. tegutseda vastavuses ühiskonna huvidega ning kaitsta Ühingu liikmete huve tehnilises, majanduslikus ja õiguslikus sfääris, kaasa arvatud koostöö valitsusega ja teiste institutsioonidega;
2.1.4. propageerida energia kokkuhoidu kõigil elualadel;
2.1.5. teha ettepanekuid energeetika ja kaugküttealaste õigusaktide koostamisel;
2.1.6. teha ettepanekuid energia hindade ja tariifide osas;
2.1.7. teha koostööd teiste organisatsioonidega, mis on seotud energeetika ja kaugküttega;
2.1.8. vajaduse korral olla vahendajaks Ühingu liikmete ja Vabariigi Valitsuse vahel välislaenu programmide realiseerimisel;
2.1.9. vajaduse korral olla vahendajaks Ühingu liikmete ja energeetikaalaseid uuringuid finantseerivate institutsioonide vahel;
2.1.10. organiseerida väljaõpet, täienduskoolitust ja informatsiooni vahetust Ühingu liikmetele;
2.1.11. olla koostöös samal alal tegutsevate kodu- ja välismaiste ühendustega, esinedes ja kaitstes Ühingu liikmete huve;
2.1.12. koguda, analüüsida ja levitada energeetika ning kaugkütte alast statistilist ning kogemuslikku teavet;
2.1.13. avaldada oma seisukohti erialaseid õigusakte ja normdokumente puudutavates küsimustes;
2.1.14. anda nõu energeetikaalaste projektide koostamisel ja delegeerida oma esindajaid osavõtuks vastavate töögruppide tööst;
2.1.15. osaleda erialaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitude töös;
2.1.16. esindada ja kaitsta oma liikmete huve vastavalt Ühingu juhatuse otsustele Eesti Vabariigi valitsusasutustes ja muudes organites ning suhelda teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii kodu- kui välismaal.
2.2. Vastavuses üldkoosoleku otsusega võib Ühing enda peale võtta ka muude energeetikaga seotud ülesannete täitmise.
3. Ühingu liikmed
3.1. Ühingusse võivad kuuluda füüsilised ja juriidilised isikud, kes:
3.1.1. tegelevad elektri- ja/või soojusenergia tootmise, ülekande ja jaotamisega või müügiga;
3.1.2. toodavad, paigaldavad, remondivad, teenindavad või seadistavad energeetilisi seadmeid;
3.1.3. tegelevad energeetiliste seadmete ja süsteemide projekteerimisega, uuringutega, importimisega, konsultatsioonidega ja koolitusega;
3.1.4. tegelevad energeetiliste kütuste tootmise ja/või tarnimisega;
3.1.5. on energeetikaalal tegutsevad erialaliidud, ühendused, ühingud, sihtasutused või teadus- ja arenduskeskused.
3.2. Isikud võetakse Ühingu liikmeteks nende kirjaliku avalduse alusel volikogu otsusega.
3.3. Ühingust väljaastumise avalduse peab esitama Ühingule vähemalt kaks kuud ette. Ühingust välja astuda sooviv liige on kohustatud tasuma kõik jooksva majandusaasta maksud.
3.4. Juhatuse motiveeritud ettepanekul võib volikogu oma otsusega liikme Ühingust välja arvata, kui liige on jätnud tasumata liikmemaksu hoolimata kahest kirjalikust meeldetuletusest, ei täida Ühingu põhikirja sätteid, on moraalselt või materiaalselt kahjustanud oluliselt Ühingu tegevust või mainet, tegutseb Ühingu eesmärkide vastaselt, ei täida juhatuse, volikogu või üldkoosoleku seaduslikke otsuseid või ilmneb muu oluline põhjus, mille tõttu tuleb liikme väljaarvamist pidada mõistlikuks ja põhjendatuks.
3.5. Liikmelisus Ühingus lõppeb ka liikme surma või juriidilise isiku likvideerimisega.
3.6. Teatise Ühingust väljaarvamise kohta saadab juhatus viivitamatult pärast väljaarvamise otsustamist volikogu poolt. Juhatus korrigeerib Ühingu liikmete nimekirja pärast liikme väljaarvamise otsustamist.
3.7. Välja astunud või välja arvatud liikmel ei ole õigust tagasi nõuda majandusaasta eest ette tasutud liikmemaksu ega sisseastumismaksu või esitada Ühingule muid varalisi nõudmisi.
3.8. Ühingu liikmel on õigus:
3.8.1. osaleda üldkoosolekutel ja võtta osa Ühingu tegevusest ja üritustest;
3.8.2. teha Ühingu tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes motiveeritud ettepanekuid Ühingu juhatusele, kes esitab need vajadusel arutamiseks volikogule või üldkoosolekule;
3.8.3. kasutada eeliskorras Ühingu poolt osutatavaid teenuseid;
3.8.4. tutvuda volikogu koosoleku protokollidega.
3.9. Ühingu liige on kohustatud:
3.9.1. osa võtma ühingu tegevusest;
3.9.2. täitma põhikirja ja Ühingu juhtorganite pädevuse raames tehtud otsuseid;
3.9.3. tasuma õigeaegselt liikmemaksu.
4. Sisseastumis- ja liikmemaksude kehtestamise ja tasumise kord
4.1. Liikmemaksu baassuuruse järgmiseks aastaks kinnitab üldkoosolek juhatuse ettepaneku alusel.
4.2. Kui üldkoosolek ei tee mingit otsust muutmiseks, korrigeeritakse baassuurust igal aastal vastavalt Eesti Vabariigi Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksi muutusele. Näiteks: 2012 aasta baasmaks x 2012 aasta THI = 2013 aasta baasmaks.
4.3. Liikmemaksu suuruse arvutamisel kasutatakse diferentseeritud maksusüsteemi, mille puhul on aastase liikmemaksu suuruseks liikmemaksu baastasu ja liikmemaksu koefitsient. Liikmemaksu koefitsient leitakse järgmiselt:
4.3.1. põhikirja punkti 3.1.1. tingimustele vastavate liikmete puhul on koefitsiendi määramise aluseks eelneval kalendriaastal toodetud ja/või edastatud energia kogus:
| Energiahulk GWh/aastas | Koefitsient |
| 5 | 0,2 |
| 5 – 10 | 0,5 |
| 10 – 20 | 1 |
| 20 – 30 | 1,5 |
| 30 – 40 | 2 |
| 40 – 80 | 3 |
| 80 – 160 | 4 |
| 160 – 320 | 5 |
| 320 – 640 | 6 |
| 640 – 1280 | 7 |
| 1280 – 2560 | 8 |
| 2560 – 5120 | 9 |
| 5120 – 10240 | 10 |
| Jne |
4.3.2. põhikirja punktide 3.1.2-3.1.5. tingimustele vastavate liikmete puhul on koefitsiendi määramise aluseks eelneva kalendriaasta käive:
| Aastakäive (EUR) | Koefitsient |
| alla 20 000 | 0,35 |
| 20 001 – 50 000 | 0,7 |
| 50 001 – 100 000 | 1 |
| üle 100 000 | 1,4 |
4.3.3. Kui üldkoosolek ei tee mingit otsust muutmiseks, korrigeeritakse põhikirja punkti 4.3.2 tabeli 1. veerus olevaid väärtusi igal aastal vastavalt EV Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksi muutusele ja ümardatakse täistuhandelisteks. Näiteks: 2012 aasta käive x 2012 aasta THI = 2013 aasta käive (ümardatuna täistuhandelisteks).
4.4. Sisseastumismaksu suurus on liikmeks astumise aastal kehtiv liikmemaksu baassuurus (sõltumata liikmeksastumise kuupäevast). Sisseastumismaksu erandid otsustab juhatuse ettepanekul volikogu. Liikmeks astumise aastal tuleb tasuda lisaks sisseastumismaksule ka liikmemaksu liikmeks oldud aja eest.
4.5 Sisseastumis- ja liikmemaksude tasumise aluseks on Ühingu poolt väljasaadetud arve. Liikmemaksu võib tasuda kvartaalsete osadena. Uute liikmete liikmemaksu hakatakse arvestama vastuvõtmise kvartalist. Maksmisega hilinemise korral võib juhatuse otsusega nõuda maksmata summalt viivist kuni 1% nädalas.
5. Ühingu juhtimine
5.1. Ühingu juhtimisorganiteks on liikmete üldkoosolek, volinike koosolek ehk volikogu ja juhatus.
6. Üldkoosolek
6.1. Kõrgeim juhtimisorgan Ühingus on üldkoosolek.
6.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
6.2.1. põhikirja muutmine;
6.2.2. volikogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
6.2.3. revisjonikomisjoni liikmete määramine ja tagasikutsumine;
6.2.4. volikogu liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
6.2.5. majandusaasta aruande kinnitamine;
6.2.6. järgmise aasta eelarve kinnitamine
6.2.7. Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
6.2.8. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
6.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
6.3.1. aastaaruande kinnitamiseks ja volikogu liikmete valimiseks;
6.3.2. juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest;
6.3.3. muudel juhtudel, kui Ühingu huvid seda nõuavad.
6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus igale Ühingu liikmele kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist kirjaliku või kirjalikult taasesitatavas vormis teate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta. Kiiret otsustamist vajavatel juhtudel kutsutakse koosolek kokku lühima seadusega kooskõlas oleva ajaga või tehakse otsused kasutades kirjalikku või elektroonilist hääletamist. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik Ühingu liikmed.
6.5. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Ühingu kõik liikmed.
6.6. Üldkoosolekul osaleb ja hääletab Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige.
6.7. Igal Ühingu liikmel on üldkoosolekul üks hääl.
6.8. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekul osalenud Ühingu liikmete lihthäälteenamusega. Põhikirja muutmise ja Ühingu lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest.
6.9. Põhikirjas ettenähtud Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Ühingu liikmete nõusolek.
6.10. Üldjuhul toimub üldkoosolekul hääletamine avalikult hääletussedeli tõstmisega. Salajase hääletamise otsustab üldkoosolek.
6.11. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja Ühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.
6.12. Üldkoosoleku protokolli koopiat on kõigil Ühingu liikmetel võimalik saada pärast selle vormistamist.
6.13. Ühingu liikmed võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik.
6.14. Juhatuse või volikogu otsusega võib ette näha, et toimub üldkoosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas Interneti vahendusel, kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Sellisel juhul võib liige üldkoosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata.
7. Volikogu
7.1. Üldkoosolek valib liikmete esindajate hulgast volikogu kolmeks aastaks. Volikogu suuruseks on viis kuni üheksa liiget.
7.2. Volikogu on organ, mis planeerib Ühingu tegevust, teostab järelevalvet Ühingu juhatuse üle.
7.3. Volikogu pädevuses on:
7.3.1. Ühingule kuuluvate ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
7.3.2. Ühingu nimel teostavate tehingute, mille suurus ületab 5000 eurot, sooritamiseks juhatusele nõusoleku andmine;
7.3.3. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
7.3.4. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
7.4. Volikogu valib enda liikmete seast esimehe ja esimehe asetäitja.
7.5. Volikogu koosolekud toimuvad volikogu esimehe või juhatuse ettepanekul või vähemalt kolme volikogu liikme nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.
7.6. Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole volikogu liikmetest.
7.7. Volikogu otsused võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav volikogu esimehe (tema puudumisel asetäitja) hääl. Nimeline hääletus viiakse läbi, kui seda nõuab kasvõi üks volikogu liige.
7.8. Volikogul on õigus vastu võtta otsuseid volikogu koosolekut kokku kutsumata elektrooniliste vahendite abil. Volikogu otsus loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui otsus on vormistatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see volikogu liikmete poolt kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud.
7.9. Oma ülesannete täitmiseks on volikogu liikmetel õigus tutvuda kõikide Ühingu dokumentidega, samuti kontrollida Ühingu raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Ühingu tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Volikogul on õigus saada juhatuselt teavet Ühingu tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt aruannete koostamist ja muud teavet. Aruannete ja teabe esitamist volikogule võib nõuda iga volikogu liige.
8. Juhatus
8.1. Ühingut juhib ja esindab juhatus.
8.2. Juhatuses on üks kuni kolm liiget.
8.3. Juhatuse liikmed määrab volikogu viieks aastaks.
8.4. Juhatus valib endi hulgast esimehe. Kui juhatuses on ainult üks liige, täidab ta juhatuse esimehe kohustusi.
8.5. Juhatuses otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete lihthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
8.6. Juhatus teostab Ühingu operatiivset juhtimist ning tal on õigus otsustada kõiki strateegia, planeerimise ja Ühingu tegevusega seotud küsimusi, mida ei ole põhikirjaga antud volikogu ega üldkoosoleku pädevusse.
8.7. Juhatus esindab Ühingut õigustoimingutes.
8.8. Juhatus organiseerib Ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
8.9. Ühingu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 5000 eurot, sooritamiseks peab olema volikogu eelnev kirjalik nõusolek.
9. Ühingu tegevuse kontroll
9.1. Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta.
9.2. Ühingu majandustegevuse kontrolli viib läbi revisjonikomisjon.
9.3. Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline ja ta määratakse üldkoosolekul kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe. Revisjonikomisjon kannab kontrolli tulemustest ette üldkoosolekul ja volikogu koosolekutel.
10. Ühingu vara
10.1. Kui ühingu lõpetamisel on Ühingul vara, jagatakse see vastavalt üldkoosoleku otsusele.
11. Ühingu ühinemine ja jagunemine
11.1. Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub vastavalt mittetulundusühingute seadusele.
Ühingu põhikirja uus redaktsioon on vastu võetud üldkoosoleku otsusega 22. aprillil 2022a.