Skip to main content
ÜritusedUudised

Tali taeva ei jää: valmis tuleb olla energiasäästuks ja kriisihalduseks

Kasutajalt 16. nov. 2022Kommentaare pole

Kohe-kohe on jõudmas kätte miinuskraadid ning tavapärasest soojem ilm asendub tavalise Eesti sügise ja talvega. Valmis tuleb olla esimesteks öökülmadeks ning peagi saabuvaks täiemahuliseks talveks.

Energiat on mõistlik kasutada säästlikult ning energiatõhususe paranemine on oluline jätkusuutliku ühiskonna tagamiseks. Enamus energiast tarbitakse hoonetes ning oluline on energia kasutamisel rakendada esimesena keskkonnasäästlikkuse põhimõtet.

Kaugkütte osakaal Eesti soojusvarustuses ulatub rohkem kui 60%-ni ning ligi 75% kaugküttesoojusest tarbitakse kodumajapidamistes ning avaliku teeninduse sektorites. Kaugküte on elutähtis teenus.

Viimased arengud energiaturgudel on loonud kõrgendatud vajaduse pöörata tähelepanu kütuste kättesaadavuse, kütuste säästu ning püsiva energiavarustuse tagamisega seotud teemadele. Venemaa agressiivne sõda Ukrainas koos rünnakutega energiataristule on suurendanud tarnehäirete riski, mis esineb kütuste nappuse, kütuste hinnatõusuga ning üldise stressiga tarneahelates.

Kütuste (maagaas, puiduhake vms) tarneprobleemide tõttu tuleb nii soojusettevõtjatel kui ka tarbijatel valmis olla soojusvarustuse tagamiseks erinevates tingimustes sh lisaks tavapärasele energiasäästumeetmete kasutamisele tuleb valmis olla nii hädaolukorra ohuks kui ka hädaolukorraks. Probleemid võivad jõuda kaugküttesektorini ka läbi teiste sektorite (logistika, elektrivarustus, veevarustus jne).

Kõik see peab toimuma koostöös kohalike omavalitsustega (KOV), kellel on õigusaktidest tulenevalt kohustus tagada soojusvarustuse kui elutähtsa teenuse korraldus.

Olukorra paremaks haldamiseks ning koordineerimiseks on EJKÜ koostanud juhendmaterjali soojusvarustuse korraldamiseks kaugküttesüsteemidega ühendatud hoonetes. Suunised ja põhimõtted katavad kaugkütteteenuse korraldamise alates tavapärasest energiasäästust kuni tegutsemiseni hädaolukorra ohu ja/või hädaolukorra tingimustes.

Kui olukord peaks jõudma eskaleeruma kriisiks, siis on oluline kommunikeerida soovitusi ja nõudeid hoonete omanikele, haldajatele ning haldusfirmadele. Meetmete olulisus, proportsionaalsus ja asjakohasus peab jõudma iga korteri elanikuni, sest suurim kokkuhoiu võimalus on kortermajades. Esmane kommunikatsioon algab kohalikust omavalitsusest ning jätkub koostöös energiaettevõtetega.

Oluline on eristada kommunikatsiooni laiemalt tarbijatele (lihtsustatud) ning spetsialistidele (tehnilisem). Viimastele tuleb anda juhised kuidas saavutada nõutud sisetemperatuurid hoonesisese küttesüsteemi tasemel.

Juba tavapärase käitumise korrigeerimisega õigusaktidega nõutud miinimumtasemeni on võimalik saavutada olulist mõju energiakasutusele, muutmata seejuures elukeskkonda oluliselt ebamugavamaks.

Juhendmaterjalis on toodu juhised soojussõlmes olevate peamiste kontrollerite häälestamiseks. Õige reguleerimine tagab, et hoonesse tarnitakse vähem energiat ning samal ajal ei halvene kaugküttevõrgu töökindlus.

Soovitused ja juhendmaterjal on leitav EJKÜ veebilehe rubriigist Energiatark!

a