ÜritusedUudised

Mida õppida rulluvast energiakriisist? Kaugküte on üks lahendus

Kasutajalt 22. märts 2022 Kommentaare pole

Energiahinnad kompavad taluvuspiire

Maailma energiaturud näitasid ootamatut tõusu juba möödunud kevadsuvel. Enamus Eesti inimesi tundis selle otsest mõju oma rahakotis siiski alles sügisel. Pole ka imestada, sest meie klimaatilises piirkonnas suureneb energia tarbimine ikka talve lähenedes.

Viimaste aastate mõõdukad talved on olnud uinutavad, sest samaaegselt pehmete temperatuuridega on ka energiasisendid olnud erakordselt soodsad. Tänavu on aga teisiti – koos temperatuuride langemise ning jõudsalt kallinenud elektri ja gaasi hindadega jõudis arusaam uutest hinnatasemetest ka tarbijate rahakotti ja sealt edasi juba valitsuse lauale.

Tänaseks on paika saanud enamik energiatoetuste meetmeid. Neist viimasena selgus möödunud kuul hüvitis ka kaugküttesoojuse tarbijatele – veebruari ja märtsikuu hinnatõus kaetakse 65% ulatuses.

Saab öelda, et võrreldes üldise energiasisendite hinnatõusuga pidas kaugkütteenergia energiakriisile vastu ja seda selgitab lihtne asjaolu. Piirkondades kus õigel ajal tehti vajalikud otsused on jätkusuutlikud investeeringud loonud energiasüsteemid, mis on vastupidavad maailmaturu ja ilmastiku turbulentsidele. Üle kümne aasta kestnud üle-eestiline kaugkütte roheenergeetika investeerimisprogramm on andnud ettevõtjatele kindlust ning aidanud investeeringute tasuvust parandada.

Tehtud tööde positiivne mõju tarbijatele on kestev ja avaldub ka paljudel järgmistel küttehooaegadel. Ühtlasi paranes varustuskindlus, sest suurenes mitmekesisus ja puitu Eestis jagub. Piltlikult võib öelda, et investeeringute tulemusena ei vaja kohalikud kütused tegevustoetusi ega kompensatsioonipakette.

Taskukohane rohepööre. Kuidas edasi?

Stabiilsust pakkuva kaugkütte kiirem areng on üks reaalne võimalus, et vähendada elanikkonnale energiahindade kasvu mõju ning samuti mitmekesistada energialahenduste valikut. Tänases Euroopas teeb kaugküte uut võidukäiku ja seda just oma väikse keskkonnajalajälje, kõrge majandusliku efektiivsuse ning suure mugavuse tõttu. Euroopa komisjoni möödunudsuvises algatuses Eesmärk 55 on kaugküttele– ja kaugjahutusele asetatud kandev roll ühiskonna keskkonnajalajälje vähendamisel. Samuti Eesti positiivne foon taastuvenergia vallas põhineb just rohelisel soojusmajandusel ja kaugküttel.

Rulluva energiakriisi tingimustes on suurenenud päringud ja soovid hoonete liitmiseks kaugküttesüsteemidesse. Tihti on takistuseks hoones puuduv radiaatoritel või põrandaküttel põhinev keskne küttelahendus. Suured kulud koos kaasneva elukorralduse muutusega lükkavad vajalikke otsuseid edasi.

Tööstuses omakorda on kaugkütet võimalik kasutada tootmishoonete kütmiseks, aga ka tekkiva jääksoojuse kaugküttevõrkudesse edastamiseks. Nii lahendatakse kvootidega ja heitmetega kaasnev probleem ning liitutakse ringmajanduse pioneeridega. Viimastel aastatel on mitmetes Eesti maaomavalitsustes rajatud küladesse täiesti uusi kaugküttesüsteeme, sest oskuslikult planeerides saavutatakse ainult nii konkurentsivõimelised lõpptarbija hinnad.

Eelnevast koorub ka reaalne lahendusettepanek. Kui laiendada riikliku roheprogrammi selliselt, et hoonete omanikel tekiks võimalus soodustingimustel välja ehitada tsentraalne küttesüsteem hoones, siis avardaks see sobivate kütmislahenduste valikut ning aitaks see kaasa riiklike kliimaeesmärkide täitmisele ja ringmajandusele. Ühtlasi hajutab see energiasüsteemi riski, sest mitmekesisus tõuseb. Täiendaval võimaldab see paremini valmistuda juba järgmisteks küttehooaegadeks ja vähendada vajadusi järgmisteks kompensatsioonipakettideks.

Digitiigri uued hüpped.

Kriisid pakuvad alati ootamatuid lahendusi ja tundub, et nii läheb ka seekord. Kiirkorras ja era-avaliku sektori koostöös väljatöötatud digilahendused ehk võimekus edastada sihitult vähendatud energiaarveid on omaette väärtus. Selle praktika edasine arendamine lihtsustab kindlasti sotsiaaltöötajate ja ka abivajajate koormust. Väheneb paberimajandus ja avaldustega, paberarvetega tegelemine. Ning abi jõuab just ettenähtud kohta. Nii jääb sotsiaalvaldkonnas rohkem aega ennetavaks nõustamistegevuseks ja probleemide sisuliseks käsitlemiseks.

 

Siim Umbleja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing

lugu ilmus 21.03.2022 Eesti Päevalehe portaalis