ÜritusedUudised

Eksergia metoodika tooks kaasa tõsised tagajärjed Eesti koostootmisjaamadele

Kasutajalt 15. juuni 2022 Kommentaare pole

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) viisid läbi uurimistöö, kus analüüsiti elektri- ja soojuse koostootmisel tekkivate kulude jaotamist eksergia metoodika alusel ning sellise metoodika mõju koostootmisele üldiselt ja ka soojuse tarbijahindade.

 Uurimistöö esimese faasis keskenduti teadusartiklite ja teiste oluliste materjalide analüüsile. Järgnevates etappides koostati teoreetilise koostootmisjaama mudel, mille alusel hinnati eksergia meetodi mõju olemasolevate koostootmisjaamade majandustulemustele ning uute jaamade rajamisele. Viimases etapis analüüsiti mõju tarbijahindadele ning erinevaid võimalusi soojusvarustuse tagamiseks uutes oludes.

Töö tulemusena selgus, et:

  • eksergia meetodi kasutamist kulude jagamisel on vähe uuritud. Majandussuhetes pole meetod laiemat kasutamise leidnud, sest näiteks temperatuuride kõikumine mõjutab tulemusi väga suurel määral.
  • meetodi rakendamine olemasolevatele KTJ-dele tingiks sisuliselt senisel kujul koostootmise lõppemise. On vähe tõenäoline, et olemasolevad koostootmisjaamad oleksid ehitatud kui kasutusel oleks eksergia meetod. Eestis kasutusel olevate tootmisgraafikute järgi oleksid KTJ-d tagasiulatuvalt kahjumlikud ega suudaks neile seatud eesmärke täita. Põhjus seisneb selles, et KTJ kui terviku tulud sõltuvad oluliselt rohkem elektri turuhinnast, mis on aga vabaturu kaup ja pikemaajaliselt ette prognoosimatu.

  • uute koostootmisjaamade rajamine pole majanduslikult otstarbekas, sest kõigi tootmisprofiilide puhul ei suuda tulud katta kulusid. Eksergia meetod muudaks uute KTJ-de riskantseks ja majanduslikult ebaratsionaalseks, mistõttu jääb Eestis KTJ-de majanduslik potentsiaal kasutamat. Soojusvarustuse tagamine on Eestis elutähtis teenus, mille osutamine ei saa sõltuda elektrituru olukorrast

  • erinevate energiatõhususe meetmete rakendamine alandab küll teoreetilist soojuse lõpptarbija hinda, kuid suurendab jaamade kahjumlikkust, mistõttu jaamad pole tervikuna jätkusuutlikkud.

  • Eelnevat arvestades oleks ainsateks teoreetilisteks alternatiivideks KTJ-de ümberehitamine või asendamine uute lahendustega:
      1. uue hakkepuidu katlamaja ehitamine, mis võtab kindlasti aega
      2. KTJ töörežiimi muutmine selliseks, et toodetakse ainult soojust (KTJ töötab katlamaja režiimil), mis oleks ebaefektiivne
      3. fossiilkütuste kasutuselevõtt töö lõpetanud KTJ-des toodetud soojuse asendamiseks eeldusel, et gaasikatlad või kütteõlikatlad on valdavalt olemas ning neid saaks suhteliselt kiiresti juurde rajada.
  • Kõik eeltoodud variandid tõstavad soojuse lõpphinda tarbijatele ning mõne puhul võib alternatiiv jäädagi teoreetilisele tasemele, sest lahendada tuleb rida küsimusi nt parima võimaliku tehnika, puhastusseadmete, planeeringute jms osas. Samuti on maagaasi kasutuse suurendamine tänast julgeolekuolukorda arvestades võimatu (hoolimata riigi pingutustest ning LNG tarnevõimekuse edendamisest) ning töötab samuti vastu EL pikaajalistele eesmärkidele.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et alles uurimisjärgus oleva metoodika kasutamine ja testimine Eesti reaalmajanduses ei ole põhjendatud ning tooks kaasa väga tõsised (katastroofilised) tagajärjed nii kaugküttesektorile kui kogu Eesti energiamajandusele laiemalt. Energia on tänases maailmas midagi oluliselt enamat kui füüsikaline kategooria, sest sellele lisanduvad energia trilemmast tuttavad varustus- ja hinnakindluse ning ka keskkonnakaitselised aspektid. Soojusvarustus on meie piirkonnas elutähtis teenus, mille katkestamine ei saa sõltuda üksnes ettevõttesisestest otsustest (tasuvusest) vaid peab arvestama ühiskonna laiemate ootustega. Mistahes muudatused sektori regulatsioonis (sh regulatsioonide rakenduspraktikas) tuleb enne rakendamist põhjalikult läbi analüüsida, sest vaid nii on võimalik teha vastutustundlikke ja pikaajalisi otsuseid.

Uurimistöö lõpparuanne on leitav EJKÜ veebilehelt aadressil siit!