ÜritusedUudised

Valmis uurimistöö Eesti kaugküttesektori CO2 jalajäljest

Kasutajalt 22. dets. 2021 Kommentaare pole

Pressiteade 23.12.2021

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) viisid läbi mahuka uurimistöö, kus analüüsiti 99. Eesti suurima kaugküttevõrgu andmeid ning arvutati välja Eesti kaugküttesektori 2020 aasta CO2 jalajälg.

Taastuvenergiale üleminek koos energiatõhususe parandamisega on Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikas üks kõige suuremaid eesmärke. Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel on oluline tähtsus linnade ja hoonete keskkonnajalajälje vähendamisel. Kaugküte on Eestis kõige levinum kütmisviis ning soojusettevõtted on juba üle kümne aasta panustanud kohalike biokütuste ning tööstusliku heitsoojuse kasutamisele. Kohalikud energiaallikad tugevdavad varustuskindlust ja on taganud tarbijatele soodsa energiahinna.

Uurimistöö raames koguti andmed 99. Eesti suurima kaugküttevõrgu kohta, mis katavad hinnanguliselt 95% Eesti kaugkütte turumahust. Töös võeti arvesse katlamajades ja koostootmisjaamades kasutatud kütuste energiad ning samuti süsteemide tööks ja soojuse jaotuseks vajalikud energiakogused. Andmeanalüüsis kasutati kolme erinevat lähenemist, milleks on statistiline, proportsionaalne ning power-bonus metoodika. Neist viimane võtab arvesse ka koostootmisjaamades toodetud elektrienergia asendusefekti. Analoogne uuring viidi 2014 aastal läbi ka Rootsis.

Uurimistöö koostanud TalTech Energiatehnoloogia instituudi dotsendi Eduard Latõšovi sõnul on läbiviidud uuring Eestis esmakordne ning määrab omamoodi baasjoone kaugküttesektori dekarboniseerimisel. „Töös kasutasime kolme erinevat metoodikat. Euroopas laialt kasutust leidnud power-bonus metoodika järgi võib lausa väita, et Eesti kaugküttesektor oli 2020 aastal CO2 neutraalne ning kaugküttesoojuse eriheitetegur oli -19,8 kgCO2/MWh kohta“, sõnas Latõšov. Ka teiste metoodikate järgi on kaugküttesoojuse CO2 eriheide väga madal. Eelmise aasta andmed näitavad, et uuritud kaugküttevõrkudest üle 92%-l oli edastatav soojusenergia madalama CO2 keskkonnajäljega kui võrrelda elekterkütte, soojuspumba või maagaasiga.

Samuti andis analüüs hea ülevaate 2020 aasta kaugkütte kütusepaketist – üle 74% kaugküttesoojusest pärineb taastuvatest energiaallikatest või siis tööstuse heitsoojusest. Tipukütustena kasutati maagaasi ja teisi kütuseid

EJKÜ tegevjuhi Siim Umbleja sõnul moodustas 58,3% kaugküttes kasutatud kütustest puiduhake, mida oma taastuva päritolu tõttu loetakse CO2 neutraalseks kütuseks. „Taastuvate energiaallikate osakaal Eestis on aasta-aastalt kasvanud. 2020 aastal kasutati uuritud kaugküttevõrkudes juba ca 4,1 TWh puiduhaket (ca 5,12 mln puistekuupmeetrit). On kindel, et igasugused hinnaanomaaliad puiduhakke turul ja ka võimalik kütusdefitsiit mõjutab juba täna soojuse tarbijatest rohkem kui 58%-i“, selgitas Umbleja.

Metsade säästliku majandamise huvides tuleb kindlasti eelistada puidu kasutamist kohalikes katlamajades ja kõrge efektiivsusega koostootmisjaamades. Metsanduse arengukava aruteludes väljapakutud aastased raiemahud fikseerivad selged piirid ning biokütuste ebaefektiivne kasutamine kutsub esile kütusedefitsiidi koos hüppelise hinnatõusuga. Kui siiani on valdavalt kohalikel kütustel baseeruv kaugküttesoojus püsinud suhteliselt stabiilse hinnaga, siis puiduhakke suuremahuline kasutamine elektrijaamades (tulenevalt kõrgetest elektrihindadest) tekitab tõsiseid tasakaaluhäireid, mis omakorda võivad energiakriisi laiendada ka soojussektorisse.

Uurimistöö lõpparuanne on leitav siit!

Uurimistööd tutvustati EJKÜ korraldatud kaugkütte sügisseminaril 18.11.2021 ning Äripäeva korraldatud energia aastakonverentsil 24.11.2021. Tutvustav ettekanne on leitav siit!