Skip to main content
Uudised

Ida-Virumaa suurenergeetika probleeme tuleb lahendada tasakaalustatult ning pikka perspektiivi silmas pidades

Kasutajalt 5. juuni 2019Kommentaare pole

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ja Eesti Taastuvenergia Koja pressiteade

05.06.2019

 

Ida-Virumaa suurenergeetika probleeme tuleb lahendada tasakaalustatult ning pikka perspektiivi silmas pidades

Juhtivaid Eesti energiatootjaid ja võrguettevõtjaid ühendav  Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing  (EJKÜ) on seisukohal, et enne puidu suuremahulise põletamisega alustamist on vajalik teha laiapõhjaline puiduturu mõjuanalüüs. Samaaegselt tuleb üle vaadata asjaolud, mis takistavad piirkonnas töötleva tööstuse investeeringute tegemist.

Puidukasutuse olulisel suurenemisel on lai mõju kogu Eesti majandusele ja keskkonnale, sest puit on sisendiks erinevatele tööstusettevõtetele – alustades puitmajade valmistajatest ja lõpetades kohalike katlamajadega.  Samuti ei tohi ära unustada, et mets on terviklik elukeskkond.

„Ebaefektiivsetes ja madala kasuteguriga kateldes puidu põletamine on sisuliselt puidu raiskamine. Puit on hinnaline ja piiratud ressurss ning seda tuleb kasutada arukalt. On rohkem kui kindel, et planeeritavas mahus puidu masspõletamine tõstab kaugkütteenergia hinda kõikjal Eestis“, lausus EJKÜ tegevjuht Siim Umbleja.

Analoogne olukord oli tegelikult aastatel 2010 –2012, kui Narva jaamad massiliselt puitu põletasid ning selle tulemusena tõusis Kirde-Eestis hakkepuidu ja küttepuu hind 40 protsenti ja Eestis tervikuna 15 protsenti. Ka täna teeb kodumajapidamistes kasutusel olev halupuit hinnarekordeid.

Eestis tegutsevaid taastuvenergia ettevõtteid ning assotsiatsioone ühendav Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) peab oluliseks tekkinud probleemi leevendamisel rakendada pikaajalisi toimivaid lahendusi ning vältida lühinägelikke meetmeid.

„Biomassi ebaefektiivne kasutamine elektrijaamades võimaldab ehk tulekahju lühiajaliselt jahutada, kuid ei lahenda sektori struktuurseid puudujääke. Veelgi enam, plaanitaval biomassi põletamisel on laiahaardeline negatiivne mõju teistele valdkondadele, näiteks tõstab see paljude eestlaste toasooja hinda,“ sõnab koja juhataja Mihkel Annus.

„Ida-Virumaa näitel on selge, et CO2 saastekvoodi hinnatõus mõjutab eelkõige just süsinikuintensiivsemat energiatootmist, millest taastuvenergia tehnoloogiad on aga puutumata. Energiasõltumatuse taastamiseks on möödapääsmatu prioriseerida just puhaste tehnoloogiate tempokamat kasutuselevõttu Eestis“, lisab Annus.

Koos energeetikaprobleemide lahendamisega tuleb oluliselt tugevamalt soodustada tööstuse mitmekesistumise investeeringuid Ida-Virumaal.

Näiteks on võimalik toetada uute tehaste ja tööstusparkide rajamist, mille energiavajaduse katab kohalik koostootmisjaam. Sarnased tööstussümbioosid on maailmas laialt levinud. Lisaks kogukondade tugevdamisele ning töökohtade loomisele, panustavad sellised lahendused ka energiatõhususse ning regionaalse elektrienergiavarustuskindluse paranemisse.  Samamoodi vajavad parandamist ka transpordiühendused.

EJKÜ ja ETEK kutsuvad ametkondi ja poliitikuid ettevaatusele ja tasakaalukusele, sest nagu näitab tekkinud olukord – valede otsuste tagajärjed kahjustavad meid veel väga pikka aega.

1995. aastal loodud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim energeetika-ja soojusvaldkonna ettevõtteid esindav ning nende ettevõtete ühishuvide nimel tegutsev organisatsioon. Täna kuulub ühingusse 40 ettevõtet sh 30 energia- ja võrguettevõtet ning 10 tehnoloogia, projekteerimise ning ehitamisega tegelevat ettevõtet.

Eesti Taastuvenergia Koda asutati 2011. aastal ning ühendab taastuvenergiaga seotud Eesti organisatsioone valdkonna arendamiseks ning edendamiseks . Täna on koja liikmeteks 3 energiatootjat ning 5 valdkonnapõhist erialaorganisatsiooni.

 

Lisainfo:

Siim Umbleja, tegevjuht
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
siim.umbleja@epha.ee
Tel: 516 5943

Mihkel Annus, juhataja
Eesti Taastuvenergia Koda
mihkel.annus@taastuvenergeetika.ee
Tel: 5691 3094

Leave a Reply

a