Eestis on 100 energiatõhusat kaugkütte piirkonda, mille on antud märgis „Tõhus Kaugküte“. Neis piirkondades toodetakse ca 95% Eesti kaugküttes tarbitavast soojusest.
Eesti kaugküte on ka tervikuna energiatõhus vastavalt EL energiatõhususe direktiivile 2012/27/ EL. Juba täna toodetakse ca 70% kaugküttest tarbitavast soojusest taastuvatest allikatest või heitsoojusest, kuid eesmärgid saavad olla kindlasti ambitsioonikamad
Usaldusväärset, keskkonnasõbralikku ning tulevikukindlat kaugkütteteenust on võimalik pakkuda läbi mitmekesise energiaallikate kasutamise, mastaabisäästu, kaasaegse tööstusliku tehnika ning kvalifitseeritud personali.
Energiatõhusus paraneb, kui integreerida kaugküte kaugjahutuse lahendustega ehk kui hoonete jahutamisel eemaldatav soojus võetakse kasutusele kaugküttevõrgus.
Kaugküte on Eesti linnade ja asulate tulevikukindel energialahendus, mis moodustab täna ca 75% soojuse lõpptarbimisest kodumajapidamiste, äri- ja avaliku teeninduse sektorites. Viimastel aastatel on sektori turumaht olnud ca 5 TWh.
Imporditavate kütuste osakaalu saab vähendada kui ühendada rohkem hooneid energiatõhusate kaugküttevõrkudega ning võtta kaugküttevõrkudes kasutusele rohkem kaasaegseid tehnoloogiaid. Nii paraneb hoonete varustuskindlus, mis tänases julgeolekuolukorras on hädavajalik.
Peamine Eesti kaugküttesektoris kasutatav kütus on kohalik puiduhake (55-58%), millele järgnevad maagaas (20%) ja tööstuse heitsoojus (15-17%). Kütuseid on võimalik kokku hoida, vähendades energiakadu kaugküttevõrkudes ning renoveerides
hooneid. Puiduhakke kättesaadavus ja kaugkütteteenuse hind on otseses seoses, mistõttu puiduhakke kättesaadavuse vähendamine peab olema kooskõlas hoonete tegeliku renoveerimise tempoga.
Kaugküte saab taastuvelektri osakaalu suurenemisel osaleda tuleviku energiaturgudel energiavoogude olulise tasakaalustajana ja inertsi pakkujana.
Et Eesti kaugküte areneks soovitud suunas ning suudaks pakkuda parimat teenust oleme koostanud järgnevad soovitused. Tervikfailina on soovitused leitavad siit!
