Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Keemiatööstuse Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit tegid ühispöördumise Rahandusministeeriumile

22.05.2015

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimehe Andres Veske sõnul soovib Rahandusministeerium alates tulevast aastast tõsta soojuse tootmiseks kasutatava põlevkivi aktsiisi ca kolm korda ning põlevkivikütteõli peaaegu neli korda.
Liidud ei toeta põlevkivi- ja põlevkiviõli aktsiisimäärade tõstmist ning ühispöördumisega soovivad liidud tähelepanu juhtida mõnele asjaolule, mis teevad kavandatavad aktsiisitõusud Eesti ühiskonnale äärmiselt keeruliseks.

Andres Veske: „Eestis kasutatakse põlevkivi soojuse tootmiseks otseselt või kaudselt, läbi põlevkivi uttegaasi põletamise, Ida-Virumaal suuremates linnades Narvas, Kohtla – Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Kiviõlis. Kõikides eelnimetatud paikades avaldaks aktsiisimäärade tõus mõju kaugküttehindadele. Enim oleks mõjutatud Narva, kus kaugküttes kasutatakse peaaegu 100% põlevkivi ning kaugküttehind tõuseks ca 16%.
Asjakohane on meenutada, et Kirde – Eesti näol on tegemist piirkonnaga, kus töötuse määr on Eestis kõige kõrgem – ca 10% registreeritud töötuid. Samuti kuulus Kirde-Eestis proportsionaalselt kõige rohkem, 55% elanikest madalama sissetulekuga elanikkonna hulka.
Paneb muretsema, et põlevkivi aktsiisimäära tõstmine pärsib Kirde – Eesti konkurentsivõimet. Paljud tööstused tegutsevadki piirkonnas tänu madalamatele energia hindadele. Koos konkurentsi langemisega suureneb töötus veelgi. Ei saa nõustuda seaduseelnõu autorite seisukohaga, et kavandataval seadusel puudub demograafiline mõju. Töötuse määra kasvuga suureneb väljaränne piirkonnast.“

Liitude hinnangul kasutavad põlevkivikütteõli soojuse tootmiseks üle Eesti ligi 500 katelt, millest toodetakse kokku rohkem kui 500 GWh soojust. Kuigi põlevkiviõli kasutatakse palju soojuse tipukoormuste katmisel, on Eestis palju neid katlamaju, milles põlevkiviõli on baaskütuseks. Nende katlamajade arv on viimastel aastatel isegi tõusnud, sest paljud kerge kütteõli (diisli) kasutajad on üle läinud põlevkiviõli kasutamisele. Nende investeeringud katelde rekonstrueerimiseks on juba kaugküttehindadesse arvestatud, uued investeeringud järjekordsesse rekonstrueerimisse suurendavad kapitalikulu soojuse hinnas ning eelnevalt tehtud investeering tuleb kas maha kanda või maksab tarbija kinni kulutused, millest reaalselt kasu ei ole.

Andres Veske sõnul on arusaamatu kodumaiste kütuste aktsiisimäärade tõstmise soov, samal ajal kui mõned importkütused Venemaalt ei ole aktsiisiga maksustatud. Kuidagi ei saa nõustuda ministeeriumi väitega, et kütteainena kasutatava kodumaise põlevkivikütteõli positsioon eeldatavalt ei halvene. Halveneb kindlasti – kavandatav aktsiisimäärade tõus kohalikele kütustele nõrgendaks Eesti energiatoodete konkurentsivõimet ning suurendaks importkütuste osakaalu kohalikul turul, mis muuhulgas viiks vedelkütuste energiabilansi veelgi negatiivsemaks.

Kavandatavad aktsiisimäärade tõusud võivad tekitada olukorra, kus väheneb terve süsteemi efektiivsus ja lõpuks võib kaugküte rolli täita vaid tipukoormuste katmisel, mis paratamatult sunnib kaugkütte tariife tõstma. Sellised lahendused on vastupidised muu Euroopa lahendustega ning seavad ohtu kaugküttevõrgu, tarbijad ja keskkonna.

„Arenenud Euroopa riigid on aru saanud kaugkütte kui konkurentsivõimelise ja keskkonnasõbraliku kütteliigi eelistest ning panustavad selle laienemisesse. Kavandatavad muudatused aktsiisimäärade tõstmisel mõjutavad enim Eesti väikseima sissetulekuga inimesi ning seavad ohtu kaugküttepiirkondade jätkusuutlikuse. Lokaalsetele küttelahendustele üleminek ei ole lahendus, sest isegi lokaalselt võimalikku efekti andvad küttelahendused halvendavad kaugküttesüsteemi kui terviku toimimist ning lokaalküttele üleminejad kaugküttevõrgus suurendavad teiste tarbijate kulusid. Samuti tasub tähelepanu pöörata, et lokaalsetele küttelahendustele üleminejad suurendavad saasteainete kogust piirkonnas. Kui tsentraalne katlamaja on Keskkonnaametis, Konkurentsiametis, Päästeametis jm. järelevalve institutsioonides registreeritud, allutatud regulaarsele kontrollile ja aruandlusele siis lokaalsed küttelahendused toimivad sisuliselt ilma kontrollita“, lisas Veske

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit ei toeta Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõust tulenevaid aktsiisimäärade tõuse põlevkivile ja põlevkivikütteõlile ning palus ministeeriumil eelnõu selles osas ära muuta.

Lisainformatsioon:

Andres Veske
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing