Skip to main content

Meedias ja energeetikaringkondades on viimasel ajal saanud suurt tähelepanu mõtted, et võiks ümber kujundada erinevate energiateenuste hinnamudelid. Ühe võimalusena on välja pakutud näiteks püsitasu komponendi laiem kasutamine, mis näiteks elektrienergia võrgutasude puhul on teatud pakettides kasutusel juba aastaid. Viimaste nädalate arutelude fookuses on olnud ka kaugkütteenergia püsitasuga seotud küsimused, mistõttu katsun olukorda pisut selgitada.

Konkurentsiameti ettepanek

Konkurentsiamet on teinud hulga ettepanekuid kaugkütteseaduse uuendamiseks, millest enim tähelepanu on saanud kaugkütte püsitasu kehtestamise võimalus. Oluline on siiski mõista, et tegemist on ameti poolse esmase ettepanekuga ning sisulised arutelud pole veel alanud.

Tehnilises mõttes võib Konkurentsiameti ettepanekut mõista kui soovi, et ühtlustada küttesüsteemi kulud aastaringselt ning jaotada tarbijale esitataval arvel kulud ühe rea asemel kahele reale.

Ühel real oleks põhimõtteliselt püsiva iseloomuga kulud nagu tegevuskulud, hooldus ja investeeringutega seotud kulud. Teine rida sisaldaks soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste kulu, mis sõltuks välisõhu temperatuurist ja sellega seotud tarbimiskogusest.

Olemuslikult võttes suurt ei muutuks, sest ka tänase kaugkütteseaduse järgi on soojuse lõpphinnas arvestatud nii kütuse, taristuinvesteeringute kui ka käidu- ja hoolduskulud. Täna sõltub arve suurus vaid edastatud soojuse kogusest, mis tähendab, et suvel on arved küll väiksemad, aga talvel see-eest oluliselt suuremad. Uue ettepaneku kohaselt jaotataks püsikulud ühtlasena aastaringselt. Kaugkütteettevõtte tulukus sellest ei sõltu ning aasta lõikes jääks arvete koondsuurus samaks.

Kindlasti on mõistlik pakutud võimalust analüüsida ning edasi arendada.

Ettepanekus on loogika olemas, sest näiteks sooja tarbevee tootmiseks on vaja soojust toota ja edastada aastaläbi ning tegelikkuses on sellised taristu kulud püsiva iseloomuga. Samuti tooks see kaasa ühtlasemad arvete suurused. Seetõttu on kindlasti mõistlik pakutud võimalust analüüsida ning edasi arendada.

Tuleb tõdeda, et vastavasisulisi ettepanekuid on aastaid tagasi teinud ka Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing. Ministeerium oli toona seisukohal, et eraldi komponentide kasutamine on võimalik ka tänases õigusruumis, kuid viimaste kriiside tõttu on arengud olnud pausil.

Samas on just täna õige ja vajalik aeg nende arutelude jätkamiseks.

Koostamisel on Eesti energiamajanduse arengukava 2035, mis määrab uued arengusuunad järgmiseks kümneks aastaks. Samuti on suure tähelepanu alla kliimaseaduse koostamine ning lõppfaasi on jõudnud EL kliimapaketi Eesmärk 55 arutelud. Energiavaldkonna seadused avatakse lähiajal nagunii, et ambitsioonikad direktiivide uuendused üle võtta.

Uus EL kliimapakett toob kaasa hoonete renoveerimislaine ja täiustatud energiatõhususe nõuded, mis tõenäoliselt muudab oluliselt paljude hoonete tarbimisprofiile ja tegelikke energiavajadusi. Samuti on juba teada, et hoonete sektor liidetakse juba lähiajal uue CO2 emissioonikaubanduse süsteemiga nn HKS2, et vähendada sektori keskkonnajalajälge ja kiirendada üleminekut taastuvenergiale.

Energia pole tavaline kaup ja soojuse varustuskindluse tagamises pole võimalik järeleandmisi teha.

Koos tehnoloogilise progressiga suureneb mitmekesisus. Areneb nii hoonetes kasutatav tehnoloogia ja samaaegselt toimub innovatsioon kaugküttesüsteemides. Võrkudesse lisandub andmekeskuste ja tööstuse heitsoojus. Kasutusele võetakse soojuspumbad. Kõik selleks, et suurendada taastuvenergia osakaalu, saavutada primaarenergia sääst, tuua madalamaks tarbimistipud, salvestada ning olla kooskõlas energiaturgude üldiste arengutrendidega. Selline mitmekesine areng suurendab tegelikkuses ka energiasüsteemide vastupidavust kriisidele.

Kokkuvõtteks saabki öelda, et uue energiamajanduse arengukava koostamisprotsessis ongi vajalik pidada erinevaid arutelusid ning muuhulgas analüüsida ka hinnamudelite muudatusettepanekuid. Viidatud kaugkütteseaduse põhiosa pärineb aastast 2003 ja ei pruugi olla kooskõlas enam tänaste vajadustega.

Kuigi täna pole tehtud ühtegi otsust, siis energia pole tavaline kaup. Soojuse varustuskindluse tagamises pole võimalik järeleandmisi teha – meie kliimas on soojuse vajadus sügisel ja talvel eluliselt oluline. Seda nii täna ning ka tulevikus. Ja energiasüsteeme puudutavate otsuste puhul tuleb alati esikohale asetada laiem sotsiaalmajanduslik kasu sh varustuskindlus. Seega selgub ka kaugkütte hinnakomponentide vajadus ja olemus alles järgmistes arutelude etappides.

* Lugu ilmus ajalehes Postimees 19.03.2024

a